Mis on sinu vabandus?

Aprill on südamekuu.

  • Vähemalt poole tunni vältel harrastab igapäevaselt tervisesporti 7% eestlastest
  • Ligi pooled teevad sporti vähemalt kord nädalas, neljandik ei tee seda üldse
  • Pool meie tööealisest elanikkonnast on ülekaalus või rasvunud
  • Liigse kehakaaluga on 61% 16-64 aasta vanustest meestest ja rasvunud 21%
  • Liigse kehakaaluga on 44% 16-64 aasta vanusest naistest ja rasvunud 21% naistest*

Regulaarne liikumine on parim viis ennetada südamehaigustesse haigestumist. Kindlasti soovitame südamehaiguste riskitegureid hinnata meestel, sest neil on tunduvalt suurem oht haigestuda.

Teie ees on kolm persooni, kellel kõigil võiks olla vabandus, miks nad vähe liiguvad. Ometi on nad aktiivsemad kui keskmised Eestimaalased. Võta eeskuju ja alusta aktiivsete eluviisidega juba täna!

Matz Topkin

Ujuja Matz saab südamekuul 21-aastaseks. Ta sündis ilma käteta ja ühe terve jalaga, ent alustas 2013. aastal rahvusvahelist võistluskarjääri. Tippu jõudmiseks ja seal püsimiseks treenib ta kuus korda nädalas. Koormus on suur ning õhtuks on võhm päris väljas, kuid pingutused on end ära tasunud. Kõige säravama sportliku tulemusena sai ta eelmisel aastal EMil 50m seliliujumises hõbemedali ning valiti aasta lõpus Eesti parimaks parasportlaseks.

Rein Pärn

Rein Pärn saab tänavu 79-aastaseks. Noorena ta kõige suurem spordimees polnud, ent 80ndatel avastas enda jaoks maratonid ja nende läbimisele järgneva naudingutunde. Tänaseks on Rein läbinud 500 maratoni, kusjuures 100 neist eelmisel aastal. Ja kui Rein parasjagu ei jookse, siis pikemaid jalutuskäike teeb ta iga päev. Viis kuni kümme kilomeetrit liikumist on tema igapäevane norm hoolimata ilmast.

Jakob Rosin

Eesti Rahvusringhäälingu ja portaali Geenius ajakirjanik ning Eesti Pimedate Liidu juhatuse liige Jakob Rosin sündis pimedana, ent niisama kodus istumise asemel elab ta täisväärtuslikku elu. Ta käib argipäeviti tööl, nädalavahetuseti võtab ette mitmetunniseid jalutuskäike ning ei ütle ühestki põnevast üritusest ära. Hiljuti käis ta seltskonnaga Amazonase vihmametsades matkamas ja oli sageli see, kes esimesena hulljulgeid seiklusi ette võttis.

Kuidas oma süda tervena hoida?

Südame tervist mõjutab eelkõige elustiil ehk Teie igapäevane tervisekäitumine. Südame-veresoonkonnahaigusi soodustavad vähene liikumine, suitsetamine, alkoholi liigtarvitamine, ülekaal, vähene puu- ja köögiviljade söömine ning liigne soolatarbimine. Et vähendada südame- ja veresoonkonnahaigustesse haigestumise riske, on tunnustatud südamearst professor Margus Viigimaa andnud südame tervena hoidmiseks hulgaliselt soovitusi, mida igapäevaselt järgida.

Vöökoht
luubi alla

Südame- ja veresoonkonnahaigustesse haigestumise riski hindamiseks ja rasvumuse määramiseks kasutatakse kehamassi indeksit (KMI). Normaalkaal täiskasvanutel on siis, kui KMI jääb 18,5 ja 25 vahele. Kõhupiirkonna rasvumisega seotud terviseriskide hindamiseks mõõdetakse vööümbermõõtu. Südamehaiguste risk on oluliselt suurem naistel, kelle vööümbermõõt on üle 88 cm ja meestel, kelle vööümbermõõt suurem kui 102 cm. Meeste tervislik vööümbermõõt on kuni 94 cm ja naistel 80 cm.

Eesti Kardioloogide Selts soovitab südame kaitsmiseks 3 km kõndi või 30 minutit ükskõik millist mõõdukat liikumist päevas. Suurema koormusega tervisetreeninguks sobivad kõige paremini kepikõnd, sörkjooks, ujumine, jalgrattasõit, tantsimine, sõudmine, uisutamine ja rulluisutamine. Südame ja veresoonte kaitsmiseks on vaja vähemalt kaks tunnipikkust treeningut nädalas.

Piira alkoholi
tarvitamist!

Kui soovite alkoholi tarbida, tehke seda mõõdukalt. Liigne alkohol võib tõsta vererõhu taset, samuti kehakaalu. Täiskasvanud naistele ei soovitata päevas tarvitada alkoholi üle 1–2 ja meestel üle 2–3 ühiku. 1 ühik = 10 grammi puhast ehk absoluutset alkoholi, millest arvutatakse alkoholi lubatud päevakogused, näiteks üks kange naps (4 cl), klaas veini (12 cl) või 250 ml 4%-list õlut.

Nädalasse peab jääma vähemalt kolm järjestikust alkoholivaba päeva.

Mis on vererõhk?

Vererõhk on üks olulisemaid südametöö numbrilisi näitajaid – süda pumpab verd veresoontesse ja selle tagajärjel tekib veresoontes rõhk, mida saab mõõta. Rõhu suurust mõjutavad südamelihase jõud ja veresoonte toonus. Täiskasvanud inimesel peetakse normaalseks ülemiseks vererõhuks <130 mm ja alumiseks vererõhuks <85 mm elavhõbedasammast, lühidalt <130/<85 mmHg. Kõrge vererõhk on >140/>90 mmHg Vererõhk muutub ööpäevas vastavalt organismi vajadusele. Kõige madalam on vererõhk öösel, kõige kõrgem erutuse või kehalise koormuse korral.

Ülekaalulistel on soovitatav langetada kehakaalu – iga kaotatud kiloga väheneb vererõhk 2,5/1,5mmHg.

EKG koormustest -
miks seda teha?

Koormustest annab võimaluse hinnata südameveresoonkonna funktsionaalset tööd ja tuvastada häireid, mida näiteks rahulikus tervisekontrollis perearsti juures ei ole võimalik tuvastada.

  • > Test annab ülevaate südametööst koormuse ajal ja taastumisel.
  • > Test annab ülevaate vererõhu muutusest koormuse ajal ja pärast testi on võimalik hinnata taastumist.
  • > Test annab ülevaate koormustaluvusest ehk füüsilisest vormist.
  • > Tervisesportlastele annab olulist infot treeningu ohutumaks ja paremaks juhtimiseks.
  • > Saab määrata personaalsed pulsitsoonid ning
    aeroobset ja anaeroobset läve.

Alusta
perearstist!

Perearst on esimene kontakt, kelle poole peab inimene tervist puudutava küsimuse korral pöörduma. Tema otsusest ja tegevusest sõltub ravi edasisel korraldamisel väga palju. Perearstidel on tervishoiusüsteemis koordineeriv roll ja tuleb meeles pidada, et kõik perearstid on kvalifitseeritud eriarstid – nad on läbinud põhjaliku väljaõppe tegemaks asjakohaseid raviotsuseid. Sõltuvalt patsiendi vajadusest korraldab perearst arstiabi osutamise teiste tervishoiuteenuste osutajate kaudu, suunates patsiendid uuringutele, eriarstide konsultatsioonile või haiglasse.


Alusta liikumist sobivatel matkaradadel juba täna:

Lisaks liikumisele osale ka liigivaatluskampaanias